Kushandiswa kwemishonga yezvipembenenemumba zvinogona kukanganisa zvikuru kukura kwekusagona kurwisa umhutu hunotakura zvirwere uye kuderedza kushanda kwemishonga yekuuraya zvipembenene.
Nyanzvi dzezvemhuka dzinoona nezvezvipembenene kubva kuLiverpool School of Tropical Medicine dzakaburitsa bepa riri muThe Lancet Americas Health richitarisa pakushandiswa kwemishonga inouraya zvipembenene mudzimba munyika gumi nepfumbamwe uko zvirwere zvinotapuriranwa nezvipembenene zvakaita semarariya nedengue zvakajairika.
Kunyange hazvo zvidzidzo zvakawanda zvakaratidza kuti matanho ehutano hweveruzhinji uye kushandiswa kwemishonga yekurima inobatsira sei mukukura kwekusabatwa kwemishonga yezvipembenene, vanyori vemushumo uyu vanoti kushandiswa kwemishonga yemumba uye kukanganisa kwayo hazvisati zvanyatsonzwisiswa. Izvi ndezvechokwadi kunyanya tichifunga nezvekuwedzera kwekusabatwa kwezvirwere zvinotapukira pasi rose uye kutyisidzira kwazvinoita kuhutano hwevanhu.
Pepa rakatungamirwa naDr Fabricio Martins rinotarisa kukanganiswa kwemishonga yezvipembenene yemumba pakukura kwekusagona kurwisa umhutu hweAedes aegypti, vachishandisa Brazil semuenzaniso. Vakaona kuti kuwanda kwekuchinja kweKDR, uko kunoita kuti umhutu hweAedes aegypti husakwanise kurwisa mishonga yezvipembenene yepyrethroid (inowanzoshandiswa muzvigadzirwa zvemumba nehutano hweveruzhinji), kwakapetwa kaviri mumakore matanhatu mushure mekunge hutachiona hweZika hwatanga mishonga yezvipembenene yemumba kumusika muBrazil. Zvidzidzo zverabhoritari zvakaratidza kuti inenge 100 muzana yeumhutu hwakararama pakushandiswa mishonga yezvipembenene yemumba hwaive nekuchinja kwakawanda kweKDR, nepo hwakafa husina.
Ongororo iyi yakawanawo kuti kushandiswa kwemishonga yekuuraya zvipembenene mudzimba kwakapararira, uye vanhu vanosvika 60% vari munzvimbo gumi nepfumbamwe dziri munzvimbo iyi vanoshandisa mishonga yekuuraya zvipembenene mudzimba nguva dzose kuti vazvidzivirire.
Vanoti kushandiswa kwakadaro kusina kunyorwa zvakanaka uye kusina kurongeka kunogona kuderedza kushanda kwezvigadzirwa izvi uye kukanganisawo matanho makuru ehutano hwevanhu akadai sekushandiswa kwemambure akacheneswa zvipembenene uye kupfapfaidza mishonga yezvipembenene mumba.
Kutsvagurudza kwakawanda kunodiwa kuti tiongorore migumisiro yakananga neisina kunanga yemishonga yezvipembenene yemumba, njodzi dzayo uye mabhenefiti ayo kuhutano hwevanhu, uye zvazvinoreva kumapurogiramu ekudzora zvipembenene.
Vanyori vemushumo uyu vanoti vagadziri vemitemo vanofanira kugadzira mamwe mazano ekutarisira mishonga yezvipembenene mudzimba kuti vave nechokwadi chekuti zvigadzirwa izvi zvinoshandiswa zvakanaka uye zvakachengeteka.
Dr Martins, mumwe wevaongorori mu vector biology, vakati: “Chirongwa ichi chakabva padata randakaunganidza pandaishanda pamwe chete nenharaunda muBrazil kuti ndione kuti sei umhutu hweAedes hwaiva huchiri kuramba huchirwisa utachiona, kunyangwe munzvimbo idzo zvirongwa zvehutano hweveruzhinji zvakanga zvamira kushandisa mishonga yepyrethroids.
"Chikwata chedu chiri kuwedzera ongororo iyi kumatunhu mana kuchamhembe kwakadziva kumadokero kweBrazil kuti vanzwisise zviri nani kuti kushandiswa kwemishonga inouraya zvipembenene mudzimba kunotungamira sei pakusarudza nzira dzemajini dzine chekuita nekusagona kurwisa pyrethroid."
"Tsvagiridzo yeramangwana pamusoro pekusapindirana kwemishonga yezvipembenene yemumba nemishonga yehutano yeveruzhinji ichave yakakosha pakuita sarudzo dzakavakirwa pauchapupu uye kugadzira gwara rezvirongwa zvinobudirira zvekudzora zvipembenene."
Nguva yekutumira: Chivabvu-07-2025



